[KES] Kihnu sõnaraamat

alus|kört <alus|kördi, alus|.körti> villase seeliku all kantav valge alusseelik ▪ Mine tuõ paela piält oma aluskört ning valgõd põlvikud ää Mine too pesunöörilt oma alusseelik ja valged põlvikud ära; Mia tegi pulmõks omalõ uudõ kirjegä aluskördi Ma tegin pulmadeks endale uute pitsidega alusseeliku; Meitel olid enämäste ikka värgliga aluskördid Meil olid enamasti ikka värvliga aluskördid

jaak|raud <jaak|rava, jaak|.rauda> peitlitaoline tööriist laeva planguvahede tihtimiseks ▪ Jaakraud jäi teiss külge, mine tuõ ää Jaakraud jäi teisele poole, mine too ära

.juõsma <juõsta, juõsõ>
1. jooksma; lippama ▪ Ai kui ruttu juõsõb Oi kui ruttu jookseb; Pani juõstõs vädämä, ju aru sai, et pahandust tegi Pani joostes minema, ju sai aru, et ta tegi pahandust; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Mine korra lipates põllule ja too mõni porgand supi sisse || mardi- või kadrisandiks käima ▪ Mjõllas mardid juõsma akkavad? Millal mardid jooksma hakkavad?; Teese külä kadrid käösid juõsmõs ää ve? Kas teise küla kadrid käisid juba jooksmas ära või?
2. liikuma; libisema ▪ Lae juõsis madala kindi Laev jooksis madalikule kinni; Veske akkas juõsma Veski hakkas jooksma (tööle); Oki luᵉht juõsõb sedäsi ümber, et näegid Vokilüht jookseb niimoodi ringi, et ei näegi (pole nähagi) || üles .juõsma ▪ Lasõ terä allapuõlõ, püss juõsõb paelu üles Lase veidi allapoole, püss jookseb liiga üles
3. voolama; valguma ▪ Meri juõsõb maha Meri jookseb maale (meretuulega ujutavad lained kalda üle); Mõnõ päävä päräst ond tuaᵉr valmis, muudkui lasõ juõsta Paari päeva pärast on taar valmis, muudkui lase [august] joosta; Kotis auk, jahu juõsõb terven maha Koti sees on auk, jahu jookseb kõik maha; Tümps kieris kere lahti, juõsõb nagu purts piltl Hülgeliha võttis kõhu lahti, jookseb nagu purts; Pullid olid jõlusast kerkün ning küpsn, võtsid suu vett juõsma piltl Leivapätsid olid ilusasti kerkinud ja küpsenud, võtsid suu vett jooksma || läbi .juõsma ▪ Vana tuli ikka sioksõ aaga, et iä juõsis allõs läbi, oli nõrk Vana[mees] tuli ikka sellise ilmaga, et jää jooksis alles läbi, oli nõrk (jää ei kandnud peal)
4. paaritama ▪ Lehm ond juõstud Lehm on paaritatud

koja <koja, koja, sisseü koja> eeskoda ▪ Suabastõga tuba ää tulg, jätä koja Ära saabastega tuppa tule, jäta kotta; Miol oli kaks taskulampi kojas nagi otsõs, nüüd põlõ jälle ühtegid Mul oli kojas nagis kaks taskulampi, nüüd pole enam ühtegi; Mine tuõ saona kojast puᵉrka Mine too sauna esikust purke

korra määrs korra; korraks ▪ Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgand supissõ Mine korraks jooksuga põllule ja too mõni porgand supi sisse; Roina korra katusõlõ ning panõ uus malk Roni korraks katusele ja pane uus katusemalk

kuru <kuru, kuru> kuru, ulualune ▪ Mine tuõ kurust puru Mine too ulualusest männiokkaid; Sügüse piäb kuru männä puru täüde vädämä, siis talvõ iä võtta Sügisel peab ulualuse männiokkaid täis vedama, siis on talvel hea võtta

moᵉld <molli, .moldi> mold, (väike) küna ▪ Käiä moᵉld tühi, mine tuõ ruandaga vett Käiaküna on tühi, mine too pangega vett; Siokõ nao pääväkoer käiä molliss Just nagu päevakoer käiakünas (öeldi logeleja kohta)

obonõ <obosõ, obost>, obo <oo, oost>
1. hobune ▪ Mine tuõ obosõ riistad õuõst vihma käest ää Mine too hobuserakmed õuest vihma käest ära; Mia piä enne oostõlõ terä jõua andma Ma pean enne hobustele natuke juua andma
2. hobuveok ▪ Võta mia kua obosõ piäle Võta mind ka hobuse peale (vankrile); Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui autod võtta on

pael <paela, .paela> pael; lint; nöör; köis ▪ Mõni siob põllõ paelad taha, mõni külje piäle Mõni seob põllepaelad taha, mõni külje peale; Räämed aetassõ silmest paelassõ ning pannassõ sedäsi suitsu Räimedel aetakse nöör silmadest läbi ja pannakse sedasi suitsu; Eenäkuõrma jaoks pidid olõma paelad Heinakoorma jaoks pidid olema köied; Sia mine tuõ paela piält oma aluskört ning valgõd põlvikud ää Sa mine too [pesu]nööri pealt oma alusseelik ja valged põlvikud ära; Nuõdapaelad Noodaköied || kierutõt pael kahest või kolmest lõngast keerutatud pael ▪ Mio vardakotil ond kierutõt pael Minu vardakotil on keerutatud pael || kiäriline ~ kiäräline pael siksakpael; poest ostetud laineline lint ▪ Kiärälist paela kasutassõ kirjutõt käüste all Lainelist linti kasutatakse tikitud käiste allääres. Vrd pobid || naaritsõt pael paaritu arvu lõngadega punutud pael ▪ Kördiaogu külges naaritsõt pael sjõdumisõ jaoks Seeliku külglõhiku küljes on kinnisidumiseks punutud pael || .ruitud pael mässitud pael ▪ Siärepaela otsõs ond ruitud pael Säärepaela otsas on mässitud pael || südämetegä pael südamemotiiviga punutud pael ▪ Südämetegä paela tehässe kördiaogu sjõdumisõ jaoks Südametega paela tehakse seeliku külglõhiku sidumiseks. Vt siäre|pael

porgandi <porgandi, porgandid> porgand ▪ Mine tuõ mõni porgandi supissõ Mine too mõni porgand supi sisse

puru <puru, puru>
1. puru, kübe ▪ Odraleib soojõn aitab kua, aga külmen muedu kui puru Odraleib kõlbab soojalt ikka süüa, aga külmalt on muidu kuiv puru; Mine tuõ kurust puru Mine too ulualusest [kütte]puru (männiokkaid); Aa nurkõs puruss piäks mullamaᵉtta olõma Aianurgas puru sees peaks vihmausse olema
2. katki ▪ Tegi munakarbi künde vahelt maha, munad olid kõik purud siss Munakarp kukkus käte vahelt maha, munad olid sees kõik katki; Ägedegä lõhutassõ põllal rohe purus Äketega lõhutakse põllul rohi puruks; Aga nda puruks kjõstud nahk oli kua et Aga nii puruks kistud nahk oli ka

ruand <.ruanda, .ruandad> van puuämber ▪ Käiä moᵉld tühi, mine tuõ ruandaga vett Käia mold on tühi, mine too ämbriga vett. Vrd sang2

suᵉpp <supi, .suppi>
1. supp ▪ Supil üsä vee magu Supil on päris vee maitse; Suppi süedi pühäbä, suᵉpp oli ühes suurõs kaussis Suppi söödi pühapäeval, supp oli ühes suures kausis (söögikordadest 20. saj alguses); Kuasta suᵉpp ond mede peres pühäbäne süemine Kapsasupp on meie peres pühapäevane söök; Mine tuõ mõni porgandi supissõ Mine too mõni porgand supi sisse. Vrd pulli|suᵉpp || magus piimä|suᵉpp magus piimasupp, pulmade viimasel päeval pakutud traditsiooniline supp
2. miski suppi meenutav ▪ Vesi oli paks nagu suᵉpp, mitte terä näess põhja Vesi oli paks nagu supp, mitte terakest ei näinud põhja

ää ära ▪ Mine tuõ tuast muast luastõ piält kuasta paa kuaᵉs ää Mine too toast maast laastude pealt kapsapaja kaas ära; Vili nda valmis, et varssi puõb ää Vili on nii valmis, et varsti pudeneb ära